Sunday, December 15, 2013

Komm ja ühiskond

Komm ja ühiskond on mulle õpetanud sõnastama ja koostama oma sõnumit - seda, mida ma tahan edasi anda nii, et ka teised sellest aru saaksid. Kui su vestluspartner ei saa sinust aru siis ei ole see mitte tema,  vaid sinu süü, sest sa ei ole talle seletanud konteksti või su sõnum jääb muul määral arusaamatuks. Sellest võib tekkida tohutult palju konflikte, sest inimestel on juba kalduvus üle mõelda ja kui nad ei saa kontekstist ega sinu sõnumist aru siis tekib liiga palju mõttetuid draamasid, mis võiksid sama hästi olemata olla. Ülemõtlemine tekibki selle tõttu, et puudu oleva informatsiooniaugud täidetakse oma informatsiooniga.
Seega sa ei saa süüdistada inimest, kes üle mõtles, vaid sõnumi formuleerijat halva sõnumi koostamise eest. Adressant peab alati arvestama ka sellega, et adressaat on fastsinatiivse informatsiooni režiimil - ta tajub alati ka sõnumi juures olevat emotsiooni ja kui sõnum on saadetud vale emotsiooniga on ülemõtlemiseks veel rohkem põhjust.

Aine juures keeruliseks jäi kõigi nende blogipostituste koostamine, sest põnevaid uudiseid, mille põhjal postitada oli väga vähe.



Loengu juures meeldis mulle see, et ma sain endale üli hea kontseptsiooniga blogi.

Ennast kiitmast ma ei väsi ja kui väsin siis puhkan ja kiidan edasi.
Mida kursusel teisiti korraldada? Karuema võiks mõelda, et ta ei ole masin ja ükskõik kui suur see veiniklaas ka ei oleks on 200 blogi pidev lugemine suhteliselt suur ettevõtmine. Tean, et õppejõud on ka ise sellest valust ja ilust aru saanud. Tegelikult on ju kõik tore ja blogimine on tõesti kasulik väljendusviis õpilastele, lihtsalt karuemast hakkab kahju.

Ja kuna ma lõin nii hea kommunikatsiooni kontseptsiooni - komm, oma blogile siis ma ei saa mitte selle kasutamist lõpetada.


 


Saturday, December 14, 2013

Kriis

Vikipeedia andmetel on kriis traumaatiline või pingeline muutus inimese elus, või ebastabiilne ja ohtlik sotsiaalne situatsioon poliitilises, sotsiaalses, majanduslikus, sõjategevuses või oluline looduskeskonna nähtus, millega kaasneb ähvardavalt järsk muutus. Lihtsustatult - kriis, kui 'kateseaeg' või 'erakorraline sündmus'.

Priimäe sõnul on kriis olukord, millel on vaid kaks teineteist kontradiktoorselt välistavat lahendit.

Poliitiline - demokraatlikkriis: praegune poliitiline korraldus vs selle vastu võitlejad.

Minu jaoks kõige silmapaistvam poliitika vastu võistleja on kuulus koomik, näitleja ja telesaate juht Russell Brand.

Päevakajane on Russell Brandi poliitilisese revolutsiooni plaan, mille tõttu tekiks meil üks korralik mõnus poliitiline kriis, mille kõrval Ojulandi väljaheitmine Reformierakonnast on nohu.


Russell Brand - one fine lad

Mees, kes kunagi pole valmas käinud, alustas poliitilistel teemadel rääkimist 2013. aastal oma stand-up comedy esinemistel ja peale seda toimetas ühe numbri poliitilist ajakirja New statesman.
Tema vaated põhinevad sellel, kuidas võimul olijad (nii majanduslikult kui ka poliitiliselt) hävitavad Maad endale suurema kasumi tootmiseks. Brand  kutsub inimesi üles jätkusuutlikuma poliitika ja majanduse arendamiseks.
Brand rõhub sellele, et poliitika ei ole enam oma maa ja rahva heaolu parandamine, vaid rahal põhinev äri. Poliitikasse pürgijad tahavad olla lähedal rahasoonele ja ei midagi muud, keegi neist ei hooli kui palju lapsi meie riigis nälgib, peaasi et endal on palk suur ja laud rikkalikult kaetud.
Brand ise ei käi valimas, sest tal ei ole millegi poolt oma häält anda. Sellega seoses meenub meil Eestis olev põhimõte, et lähen hääletan ükskõik kelle poolt, peaasi ainult, et Keskerakond ei saaks võimule. Siis me hääletamegi erakondade poolt, kes lubavad igal valimisel sama asja, kuid midagi siiski ei muutu. Rahvale antakse lõputuid suuri lubadusi ("Viie aastaga viie Euroopa rikkaima riigi hulka!") ja võimule saab kõige suurem lubaja, kelle rahakott täitub kõige rikkalikumalt ja meil on riigis lapsi, kes ei saa omandada põhiharidust. Mille eest me oma hääle anname?


Ema ja isa 11. käsk


Brand õhutab oma järgijaid mitte valima, arvates, et seda siis mitte tehes saavutame me siin maailmas utoopilise korra, kus elu on lill. Billy Connoli on öelnud: "Ärge hääletage, see õhutab neid!".

Eestis tegeleb poliitika vastase liikumisega, alates 2012. aastast liikumine Aitab valedest

Kui rahvas arutleks selle üle, et kui palju kasu reaalselt toob mõne kandidaadi lubadus rahvale ja kui palju kasu sellest saab kandidaat ise, siis ta näeks, et me oleme omadega tupikus. Sellised suured ja utoopilised revolutsiooniplaanid, nagu Brandil ja Eestis (ilmselt ka mujal maailmas tegutsevad sarnased meeleavaldused) oleval Aitab valedest liikumisel on demokraatial põhinevad ja seal juures ka väga mõjuvõimasad just selle pärast, et rahvas rakendab oma võimu....meil on õigus hääletada (kas siis minna hääletama või mitte), meil on õigus sõnavabadusele ja rahumeelsele koosviibimisele. Sellised ettevõtmised, mis soovivad muuta meie maailma paremaks paigaks on rahumeelsed. Samas kui palju rahu kavatsusi on rahvale ja Maale majanduslike ja poliitiliste rahapumpade juures võimul olevatel suurmiljardäridel? Enamus neist ajavad ainult kasu taga ja seda üritavad nad saada kõikjalt. Pangad nõuavad sinu käest automaadi kasutamistasu (õnneks veel mitte Eestis) ja suurettevõtted mõtlevad välja uusi mooduseid kuidas klientide käest veel rohkem raha kätte saada.


Kui me tahame kunagi midagi muuta, siis me peame kõige pealt muutma iseennast ja oma suhtumist. Mitte olema nii ükskõiksed ja hoolima rohkem ka sellest, kus kohast meie igapäevaselt tarvitatav tuleb. Eelkõige tuleb muidugi hoida ennast, enne kui asud tervet planeeti aitama. Sest kes seda aitab, kui sind ei ole?
Me tõesti suudame muuta selle maailma elamiskõlbulikumaks kõigi jaoks, kui meil on mille eest oma hääl anda ja me anname selle inimestele, kellel on mõttes sama heasüdamilikud soovid kui meil - aidata rahvast ja maad, millel elame. Kui me valime inimesi, kes on ainult enda heaolu nimel väljas ja hoolivad ainult enda rahakoti paksusest, mitte sellest millises seisus on rahva heaolu ja õnn, siis me ei saa nimetada midagi jätkusuutlikuks.

Thursday, December 5, 2013

Roosatäpi müsteerium

Sakala ei ole enam mitte ainult Eesti naerualune, vaid ka Venemaa.
Venemaa populaarses jutusaates "Õhtune Urgant" käsitleti roosa täpi müsteeriumi, et Eestis on tekkinus skandaal roosa täpi tõttu. Venelastel nalja nabani kui ogaraks need lääne naabrid läinud on.
Saatejuht palus neil, kes roosa sõõri tekitajatest midagi teada võivad, politseiga kontakteeruda.
Selle peale näitasid nad pilti Venemaa lauljannast Maša Rasputinast, kellel on suured roosad lopsakad huuled.
Kaassaatejuht ütles selle peale, et Rasputinal on komme esinemiskohas maad suudelda.


Kõige toredam uudis täpist ilmus siiski viimati Sakalas, kui ta oli tehtud juba naaberriikide naerualuseks. Viljandi roosa täpp ei olegi rööviga seotud.